Vajalikud on teadmised hinnatava tööülesande kohta. Üldjuhul on see teadmine töötajatel olemas. Kui vastav teadmine puudub, peab eelnevalt end tööülesannetega kurssi viima.
Riskihindamine sisaldab:

• peamiste töönõuete ja -tingimuste kirjeldamist ja
  
• riskitaseme hindamist riskipunktidena.
  

Riskipunktid iseloomustavad luu-lihaskonna ülekoormuse tõenäosust. Mida kõrgem skoor, seda suurem risk. Luu-lihaskonna ülekoormuse tõenäosust hinnatakse terve ja normikohaselt väljaõpetatud tööliskonna järgi.
Kasutaja võib valida kahe hindamisvahendi vahel,

• Key Item Method (lühike versioon: KIM)
  
• Manual Handling Assessment Charts (lühike versioon: MAC)
  

mis on mõlemad Euroopas kasutusel.

Kvaliteedi huvides peab nii (KIM kui ka MAC) erijuhiseid hoolikalt jälgima.

Eesmärgid

• Peamiste töönõuete ja -tingimuste kirjeldus
  
• Ülekoormuse hindamine
  
• Erapooletu riskihindamine – riskipunktide arvutamine
  
• Viited sekkumislaadile (ümberkujundamine ja/ või arstiabi)
  

Sihtrühm, rakendamise eeltingimused

• Head teadmised töö kohta, mida hinnatakse.
  
• Põhiteadmised tööohutuse ja -tervise kohta
  
• ergonoomiline eriväljaõpe pole vajalik
  
• terve mõistus
  

Ajakulu

Kui tööülesande kohta on piisavalt teadmisi, ainult mõned minutid.
Kui piisavad teadmised puuduvad, peab tööd ja liikumist eelnevalt jälgima. Sel juhul sõltub ajakulu ülesande keerukusest, korduste arvust ja töötingimustest. Keskmiselt kulub selleks 20 minutit.

Vahendid

Riski sõelhindamise kasutatakse kahte usaldusväärset meetodit:
Key Item Method (KIM) või Manual Handling Assessment Chart (MAC)
Mõlemad meetodid

• on vastavuses nõukogu direktiiviga raskuste käsitsi teisaldamise kohta
  
• põhinevad biomehhaanikal, füsioloogial ja psühhofüsioloogial
  
• on õigsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks testitud
  
• on juba aastaid kasutusel
  

Mõlemad meetodid annavad võrreldavaid tulemusi.

Mõlemad meetodid on mõeldud kindlaksmääratud hetkel riski hindamiseks, mitte kogu tööpäeva jooksul või tavaelus tekkinud pingete ning stressi hindamiseks. Kui ülesanded on keerukad või muutuvad liiga kiiresti, võib neid ka piiratud määral või üldse mitte sooritada.

Märkused

Sõelhindamine määratleb füüsilise töökoormuse tunnused, osutab kitsaskohtadele ja annab nõuandeid edasise tegevuse jaoks.
Põhimõte: ülesande tähtsamad omadused klassifitseeritakse hindamisskaala alusel ja arvutatakse riskipunktid.
1. tasemega sarnaselt võetakse arvesse raskuste käsitsemise ülekoormuse erinevaid tunnuseid:

• ülekoormusest ja sundasenditest põhjustatud biomehhaaniline surve luudele, liigestele ja lihastele
  
• lihasväsimus intensiivse, sagedase või püsiva koormuse tõttu
  
• suure füüsilise pinge tõttu tekkinud südame-veresoonkonna ülekoormus
  
• vigastused on tingitud raskuse omadustest (raskus on kogukas, libe, väga suur)
  
• õnnetuseoht on tingitud koormuse omadustest (väga raske, kuum, terav, liikuv)
  
• õnnetuserisk on tingitud töökeskkonna omadustest (ebatasane või libe põrand, liikumiseks piiratud ala, takistused, ebapiisav valgus)
  

Riskiskoor peegeldab luu-lihaskonna ülekoormuse tõenäosuse määra. Mida kõrgem skoor, seda suurem risk. Luu-lihaskonna ülekoormuse tõenäosust arvestatakse tervete ja normikohaselt väljaõpetatud töötajate üldpopulatsiooni suhtes.
Hindamisel peab arvestama iga töötaja individuaalsete riskiteguritega. Töötaja võib olla ohus, kui:

• ta on füüsiliselt ebasobiv kõne all oleva ülesande täitmiseks,
  
• ta kannab ebasobivat rõivastust, jalanõusid või muid isiklikke esemeid,
  
• tal puuduvad piisavad või sobivad teadmised või väljaõpe.
  

Mitme teguri samaaegsel hindamisel võib märkida mitu varianti, mis on loetletud lisades 1 ja 2.

Soovitused kasutajatele

Sisestatud andmete täpne hindamine on teoreetiliselt võimalik. Praktiliselt on mõnda omadust lihtne hinnata, paljusid siiski mitte. Koormuse kaalu saab mõõta vedrukaaluga, lugege käepidemed üle. Tegevusjõu, hõõrdetakistuse ja kehaasendite mõõtmine on siiski keeruline ja kallis.
Samaväärse täpsustaseme saavutamiseks rakendatakse arvutatud hajuvuse printsiipi: kõik omadused klassifitseeritakse, kasutades spetsiifilisi hinnanguskaalasid vähimast suurima väärtuseni. Sõeltestimisel saavutatakse sel viisil piisav täpsus.
Riskipunktide arvutamisel peab arvestama piiratud täpsusega. Kesksel kohal on kitsaskohad ja riskialad – mitte eraldi riskipunktid. Sel viisil on iga ülesande puhul riskihindamine küllaldane. Mõne riski hindamine sellel tasemel ei õnnestu. Sel juhul on kaks võimalust:

• Ebaselge olukorrra või vastuvõetamatute tulemuste korral tuleb arvestada lisaks töötajate poolt tajutud subjektiivse töökoormuse või kaebustega, mille üle koos aru peetakse.
  
• Kui tekib vajadus täpsema ja detailsema riskihindamise järele, peab korraldama 3. taseme vastava diferentseeritud analüüsi.
  

Vigade vältimiseks tuleb kõiki punktisummasid kriitiliselt hinnata. Tulemusi peab võrdlema kogemustega, töötaja poolt tajutud subjektiivse pingega, kaebuste või töölt puudumistega.
Sõeltestimisel võib esineda hindamisvigu või ekslikku tõlgendamist. Selle põhjuseks võivad olla ebapiisavad teadmised hinnatavast tööst, subjektiivsed tõlgendamisvead, ebaõiged algandmed, arvutamisvead.